Esimene positiivne nädal

Kirjutan esimest korda telefonis blogipostitust. Kui väga palju kirjavigu on, siis zorri. 

Môtlesin, et kuna nädal aega on möödas sellest, kui esimest korda Classicule selga läksin ja midagi pole veel juhtunud, siis see väärib postitust. 

Nimelt eelmine pühapäev läksin Classicule väriseva südamega selga. Eelnevalt olin teda pool tundi käekôrval jalutanud ja lasin paar ringi kordel traavi. Kõik läks hästi! Jalutasin ainult paar ringi, aga ikkagi. 

Siis jätsin talle mõne puhkepäeva, et juhul kui ta jalake selle väikese koormuse peale tunda hakkas andma. Lihtsalt ettevaatusena. 

Siis jalutasin teda veel ja eile lausa pidin teda nati togima, et ta üldse edasi viitsiks liikuda. Ta on nii ümmarguseks ja laisaks läinud.. Nagu mina. 

Täna jalutasin ta jälle soojaks pool tundi ja môtlesin, et vaatan kordel traavi. Ma olin täitsa närvis, sest kartsin nii väga longet näha, aga hetkel on kôik ok! Ikka igaks juhuks ei hakkaks midagi ennatlikult hõiskama, aga praegu olen küll väga, väga rõõmus! :) 

Nagu tunnihobune🙊