Birthdaay

Eelmine pühapäev algas sellega, et öösel olin diivanile magama jäämas, kui Henry Bonnaga väljas oli. Mõtlesin, et jee tukun senikaua kuni ta tuleb. Jõudsin ikkagi magama jääda, ärkasin sünnipäevalaulu peale, lauluhääli oli kuidagi mitu ja järsku pistis mu vend Janar oma pea nurgatagant välja. Ehmatasin täitsa ära, sest ausalt öeldes ei oodanud üldse, et nad Andraga viitsivad öösel linna sõita. Anyhow, sõime küpsisetorti, mida mul juhuslikult alles oli, jõime teed ja olime niisama vahvad, kuni nad koju suundusid.

Hommikul ärkasin üles, aga ma ei tohtinud päris üles tõusta, pidin teesklema magamist. Ei pidanudki kaua lebama, kui juba mu kullakallis tuli väikse tordiga,  ägeda "21" küünlaga ja lauluga magamistuppa ning äratas mu üles. See oli jube armas. Siis liikusin teise tuppa, mulle oli võilepsid ja kohv ja kakao ja suuur kingikarp, kus sees oli küünetarvikute kohver (ma olin muide korra poes maininud, et tahaks seda ja tal oli meeles) Lihtsalt nunnu ju!

Teadsin, et mind ootab ees veel mingisugune salapärane käik kusagile kella 12st. Olin siis veendunud juba lõpuks, et lähme Titanicu näitust vaatama, sest sellest oli olnud juttu varem, et võiks minna millalgi. Algul oli nagu suund ka õige, kuid siis keerasime koplisse.. ja aina sügavamale koplisse, olime juba liinidest möödas, täiesti kuskil beeaugus, kui mu vend oma auto ära parkis. Henry tegi ühe kõne "kus oled, millal jõuad?".. see ajas mind väga segadusse. Siis nägin Henry isa mersut parklasse sisenemas, mis ajas mind veeeel rohkem segadusse. Alles siis, kui mind oli õnnitletud ja isa autost relvakotid tõi, sain ma aru, et me läheme paugutama.

Sain esimest korda elus üldse relva käes hoida. Laskmine oli hirmus ja lahe samal ajal. Niiii ulme kõva pauk käis iga lasuga, et jube.. Sain pisikesest lasta ja sain suurest poolautomaadist lasta, mida ma algul kartsin väga ja mõtlesin, et ei taha sellega proovida, kuna mõtlesin, et kui väikse tagasilöök juba nii suur on, siis sellega kukun pikali. Tuli aga välja, et suurega oli palju lihtsam sihtida ja palju lihtsam lasta. Ainult mu vasak käsi väsis umbes 4-5 lasuga nii ära, et ma ei jaksanud seda relva enam ülevalgi hoida. Väga, väga, väga äge kogemus, niiet kellel võimalus, minge kindlasti proovige ära! :)

Pärast lasketiiru läksime Saue koju õhtust sööma. Meil oli niiii palju head toitu seal, et me kõik rullisime ennast autosse pärast. Telefoni ja FB vahendusel sain palju armsaid soove ja õnnitlusi, üks tore grupp sõbusid isegi laulis mulle telefonis - te olete ägedad!
Kokkuvõttes oli mul tõesti väga lahe sünnipäev, oma armastatud inimeste seltsis seda veeta oli lihtsalt perfektne!

minu tulemus automaadiga

lihtsalt üks armas video Bonnast

Kirjutasin eelneva umbes nädal aega tagasi ja ei postitanud.. too bad. Aga igatahes olen nädala jooksul käinud ikka tööl koolis ja trennis. Kõik on päris vahva olnud. Teisipäeval tehti mulle tallis ka üllatus - nad kinkisid mulle kaitsmed! Niii äge! Ma olen väga, väga väga õnnelik nende üle.

Bonna pärast 10 h tallis olemist

Laupäeval olid kõrvaltallis võistlused ja Egle võistles Classicuga! Neil läks superhästi, puhas sõit ja ainult aja eest karistuspunktid. Aga normiaeg ei olnud kõige normaalsem niiet nad olid ikka väga tublid ja ma olin terve päev nii uhke!

tegime perepilti

Tallis on alanud ka jõuluhooaeg. See tähendab jõulumaid ja väikest Meloodiat jõuluhobuna :)

bubble, bubble, bubble

Eile, reedel 29.11, oli Jussi trenn kell 9 hommikul. Classic oli väga tubli, ta on traavis juba nii elastne ja mõnus, galopp veel vajab timmimist, aga siiski juba parem kui eelnevad trennid. Täisistak hakkab juba täitsa okeilt välja tulema. Tegime sääre eest astumisi, proovisin traversit, C läks selle peale täitsa närvi nagu ikka uute asjade peale. Aga üleüldiselt oli supermõnus trenn.

Täna hommikul läksin siis sama tundega trenni, et jee C on nii hea ja tore hobune....Ma oleks võinud parem minemata jätta. Ta oli selline punnsilm ja jobukakk, et õudne, sest maneežis olid mõned päikeselaigud ja mingisugused hääled kostsid õuest. Panin libiseva peale, et ta päris ära ei jookseks käest, aga ta ikka kakles ja kakles ja kakles. Niiet üritasin lihtsalt natukene teda rahustada ja läksin temaga tuppa ära. Äärmiselt mõttetu.

That's it.. Mu elu on üsna põnev: töö-kool-tall. Täna käisin Egle ja Sille võistlusi vaatamas Veskimetsas, sain trollis oma kuukaarti mupole näidata. Põnev.

Ootan juba väga homset, sest Henry on lubanud mulle üllatust, jee!

Mõned Egle tehtud pildid ka lõppu :)

Ciao!

Ever notice how 'What the hell' is always the right answer?

Otsustasin alustada uue blogiga, sest vana on nii vana ja ma ei osanud seal kuidagi enam kuskilt jätkata, aga natuke nagu tundsin puudust, et saaks internetis oma igavat elu jagada.
Ma üritasin kujundada seda blogi kuidagi enda omaks ja siis ma leidsin ühe lehekülje, kus on 151 Marilyn Monroe quote'i ja ma tahaks need kõik siia kopida, sest ta on mu iidol vist natuke.

“This life is what you make it. No matter what, you're going to mess up sometimes, it's a universal truth. But the good part is you get to decide how you're going to mess it up. Girls will be your friends - they'll act like it anyway. But just remember, some come, some go. The ones that stay with you through everything - they're your true best friends. Don't let go of them. Also remember, sisters make the best friends in the world. As for lovers, well, they'll come and go too. And baby, I hate to say it, most of them - actually pretty much all of them are going to break your heart, but you can't give up because if you give up, you'll never find your soulmate. You'll never find that half who makes you whole and that goes for everything. Just because you fail once, doesn't mean you're gonna fail at everything. Keep trying, hold on, and always, always, always believe in yourself, because if you don't, then who will, sweetie? So keep your head high, keep your chin up, and most importantly, keep smiling, because life's a beautiful thing and there's so much to smile about.” 

― Marilyn Monroe

Igatahes väike ülevaade.. Elan nüüdseks juba kuu aega Kristiines oma poisiga ühes väga mõnusas kahetoalises korteris. Tunne on juba nagu päris kodus.
Hobune elab Kregleni tallis Kurtnas alates kevadest. Ma olen ikka väga rahul, et sinna talli läksin. Tänu Eglele hakkasin Jussi ( http://juss-sarekanno.weebly.com/kontakt.html) trennis käima ning tema treeningmeetodid on minu ja Classicuga imet teinud. Soovitan teda kõigile väga, väga!  Hüppan Reneku trennis, tema on ka suurepärane treener, aga takistussõidus pole nii suuri edusamme. Suuresti sellepärast, et minu süda on koolisõidu juures ja hüppan vahelduseks ja on ka tore, aga see pole mu suur eesmärk.
Bonna on ikka sama nunnu nagu varem, paks ainult veidi.
Töötan Joikis juba natuke rohkem kui aasta aega, seal on väga mõnus. Läksin ülikooli, minust peaks teoorias keskkonnakorraldaja saama. Varsti saan 21, ökk.


Sellest blogist ilmselt saab veidi trenniblogi rohkem kui elublogi seega ma alustaks juba tänasest trennist.
Tegime Eglega täna sellist nalja, et vahetasime hobused ära. Mina sõitsin Fallyga ja Egle Classicuga. Võõra hobusega on ikka veidi raske algul, aga Fally on ikka väga raske eest, mina ei saa aru, kuidas Egle temaga nii normaalne välja näeb. Hüppasime ka natuke, nägin kõrvalt, et Classic on tõesti nagu elevant takistust ületamas, samm nii aeglane. Sellega peab midagi ette võtma. Fally oli niii mugav ja väga kindel oli temaga hüpata, kogenud nagu ta on. Polnud mingit muret, et tõrguks. Classic vingerdab enne takistust ja pärast takistust ja vahepeal ka. Fally kappas väga sihikindlalt ning teda eriti ei hoolinud see, kas mina üritan seal seljas midagi teha, näiteks tagasi võtta,  või mitte, näita aga suund ette ja Fally teeb ülejäänu ise.. Aga üleüldiselt väga vahva elamus! :)