Tänu Egle suunamisele võtsin julguse kokku ja kirjutasin Getterile. Minu õnneks on ta äärmiselt sõbralik ja vastutulelik inimene ja leppisimegi kokku, et hakkab kord nädalas mind treenimas käima :)
Eelmine reede oli esimene trenn ja Classic käitus nagu kukupai: traav oli mõnus, galopp oli mõnus ja kõik kuidagi sujus.
Istaku suhtes ma teadsin, et mul on palju areneda, aga ma polegi tähele pannud, et ma kipun oma sõrmi lahti tegema, ehk siis ei hoia kätt korralikult rusikas, vaid üritan ratsmega mängida kuidagi sõrmi liiga lahti tehes. Lisaks siis muidugi need üldteada asjad nagu selg sirgemaks ja istu sügavamalt sadulas ja ma hoian liiga kramplikult põlvega kinni, ehk siis põlv lahti ja jalg pikemaks.
Classicu kohta ütles Getter, et tal on head liikumised, mis tuleb lahtisemaks saada, ta on koostööaldis ja tahab õppida, on näha, et mõtleb kaasa. Lisaks ei saa mainimata jätta, et Getteri arvates on Classic väga ilus ja lihtsalt niii armas :))
Harjutustest tegime voldi peal traavi ja galoppi. Pidin volti aina väiksemaks saama kasutades välimist ratset ja sisemist jalga, käed koos ja sisemine ratse pehme. Algul oli raske, aga lõpuks C lõdvestas, tegi end ümaraks ja samm muutus mugavaks. Sama asi galopis.
Lisaks töötasime üleminekutega, mis on suhteliselt olematud meil, me lihtsalt kulgeme kuidagi ebamääraselt ühest allüürist teise, aga harjutame :)
Üks väga raske harjutus oli kolmeaasalise serpantiini peal galopp-traav-galopp. Sellega väga ei saanud hakkama.
Veel proovisime keskmist traavi, painutamist ja sääre eest astumist. Üldiselt oli trenn väga, väga hea ja ma jäin niii rahule!
Teises trennis Classic näitas Getterile natuke enda seda külge, millega ma pean peaaegu igapäevaselt tegelema. Vahtis kõiki nurki, tõmbas kohati alt ära ja tõmbas ennast seljast krampi. Getter hoidis mind rahulikuna ja jätkasime erinevate harjutustega, kuni lõpuks saime C enam-vähem stabiilseks ja lõpus oli traav väga väga mõnus! Harjutustest tuli juurde veel poolvoldid, mis olid raskemad, kui võiks arvata, korralikud peatused ja peatusest kohe traavile, mis oli ka üllatavalt raske, sest ma olen siiamaani peatusest traavile läinud sammu kaudu.
Nüüd on jälle nädalake harjutada järgmise trennini. See on niii hea tunne, kui sa tead, et sul on kuhugi poole püüelda. Eelmine nädal ma üritasin nii palju talli jõuda, kui võimalik ja ratsutasin iga kord, kui jõudsin. Enne, ilma otsese sihita, jätsin palju kergemalt trenni ära, sest ei viitsinud või ei tundnud ennast hästi. Aga nüüd jälle on mingi väike eesmärk, mis hoiab mind töös! :)
Pean ära mainima, et ma olen NIII ÕNNELIK, sest ma sain tallisõpradelt sünnipäeva kingituseks Skippy&Eric'u valjad! Jeeee! Need on nii ilusad ja pehmed ja mõnusad. Classicul läheb sutsu aega harjumiseks vist veel teise kapsliga, aga ikkagi jee! Ei suuda neid ära tänada, lihtsalt imeline kingitus!!
