“Imperfection is beauty, madness is genius and it's better to be absolutely ridiculous than absolutely boring.”
― Marilyn Monroe

Sunday, April 5, 2015

wat r u duing man..

Vahel ma naeran inimeste kirjaoskamatuse üle, aga vahel tahaks nutta. ÜLTSE ei oskata kirjutata. See pole nali, need on päriselu näited. Ma ei räägi sellest, et kuskil kellelgi on koma puudu või mingi näpukas või lihtsalt kõnekeelne kirjutis nagu mu enda blogigi. Aga tõesti vahel on tunne, et pool Eestit pole kunagi eesti keele tunnis käinud. Mis meie keelest sedasi saab?

ma ei leidnud eestikeelseid pilte :(

 Hakkasin vaatama facebooki, et kui tihti siis näeb selliseid jaburaid asju. Sattusin gruppi Ostan ja müün.......appi.
Nt Pärnus saab ka kohe olemas kaupa katsumas/proovimas käija ! 


Siis muidugi need inglise keele professorid. "my and horse"..........


Veel kibestunud vanainimese juttu.. Sõitsin bussiga koju ja mul ei olnud võimalik mitte pealt kuulda kahe ilmselt üheksanda klassi poisi juttu. See kõlas umbes järgmiselt: "Käisin seal krdi katsetel nah, hea, et edasi ei saanud nah, muidu oleks veel õppima pidanud hakkama. Praegu hea nah, käin magan tunnis ja s*ttagi ei pea tegema. Tra nah." Siis teine selle peale: "Ongi nah, kellele seda haridust tänapäeval enam vaja on tra. Lähed mingi jorsi juurde tööle nah, päris tahangi nii krt. Ma ei taha oma aega ülikoolis raista p*tsi küll, mõttettuuuuu nah. Tänapäeval pole enam haridust vaja. LOOOVUS, ma ütlen, see on tase nah. Ma lähen krt thk-sse, õpin autoremonti tra. Mul sõber pani firma püsti nah, ise ainult joob ja magab. Firmajuht peab ju ainult pabereid korda tegema ja siis saab jooma tagasi minna nah, see on elu krt."  Teine siis sattus ka vaimustusse: "Jaaaah tra küll, mõni päev ei viitsiks üldse tööle minna p*tsi teeks triipu üldse nah.."
 See jätkus terve mu bussisõidu aja. Ma isegi ei taha kommenteerida seda, aga ma tunnen ennast nii kohutavalt vanana..


Siis ma käisin veel migratsiooniametis endale ID-kaarti tegemas. Mu eelmine sai 18. märts 2014 läbi. Ma olen aasta aega suutnud ilma ID-kaardita olla. Uskumatu ju? Neil on kindlasti mingi süsteem seal kaameras, et kõik inimesed nagu trollid jääks pildil. Why, oh why? Kardan lausa seda kaarti kätte saada. 

Trennidest nii palju, et Classicu longe ei kestnudki kaua, järelikult väänas välja. Igaks juhuks siiski esmaspäeval veel kordetasin ja ta oli supertubli! Kolmapäeval tegin sellise teistsuguse trenni talle, et natuke soojendust ja siis galopilatte. Teiste hüppetrennist oli päris pikk rida lattidega ja tõstsin takistused maha ja tegin niisama latte. Ta oli nii õnnelik. Näha kohe, et talle meeldib midagi teistmoodi teha. Väga tubli oli jällegi!
Neljapäeval oli ta pisut kange. Ei tahtnud kuidagi traavis lõdvestada, galopp oli nii suur ja laiali ja ta ei olnud nõus eriti kokku tulema. Takistused olid ka ikka maneežis ja sattusin just ühe noore hobuse trenni ajale, niiet oli pisut raske keskenduda ka, sest meie manööverdamine on natuke parem, kui pisikese beebi oma, seega pidin palju teist hobust jälgima, et mitte ette jääda. 

Reedel oli Getteri trenn. Algul passis ringi, ei tahtnud kuidagi alluda ja närvitses. Aga siis käis kuidagi mingi klõps tal peast läbi, nagu tal ikka need klõpsud käivad ühele või teisele poole, ja siis oli jälle supertubli. Mingid hetked on traav juba nii mõnus ja nagu G ütleb svingiv, nii et täisistakut on superhea teha. Muidugi see kestab umbes 10 sekundit, kuni mõni tuvi liiga kõvasti oma tiibu raputab või keegi liiga kõvasti autoga mööda sõidab ja ta ennast krampi tõmbab, aga eks need hetked aina pikenevad ja ta lõdvestab uuesti palju kiiremini, kui vanasti. 

Põhilised harjutused olid sääre eest astumised, keskmise ja  koondatud traavi üritused, kontragalopp ja keskmine galopp. 
Natuke nõme on see, et ta kohati tahab õlaga nii välja joosta ja väga raske on teha temaga ilusaid ümmargusi galopivolte ja ka traavis vahel otsustab minna vastassuunas. Ei tea, millal ta aru saab, et tal oleks palju lihtsam alati koostööd teha, harjutused lõpevad ju niimoodi kiiremini ära. Ja huvitav millal mina saan sinna maale, et suudaksin talle alati konkreetseid ja õigeid märguandeid anda, et ta ei tunneks segadust ja vajadust ära joosta.  

Pean seda endale koguaeg meelde tuletama


No comments:

Post a Comment