Ma üritasin kujundada seda blogi kuidagi enda omaks ja siis ma leidsin ühe lehekülje, kus on 151 Marilyn Monroe quote'i ja ma tahaks need kõik siia kopida, sest ta on mu iidol vist natuke.
“This life is what you make it. No matter what, you're going to mess up sometimes, it's a universal truth. But the good part is you get to decide how you're going to mess it up. Girls will be your friends - they'll act like it anyway. But just remember, some come, some go. The ones that stay with you through everything - they're your true best friends. Don't let go of them. Also remember, sisters make the best friends in the world. As for lovers, well, they'll come and go too. And baby, I hate to say it, most of them - actually pretty much all of them are going to break your heart, but you can't give up because if you give up, you'll never find your soulmate. You'll never find that half who makes you whole and that goes for everything. Just because you fail once, doesn't mean you're gonna fail at everything. Keep trying, hold on, and always, always, always believe in yourself, because if you don't, then who will, sweetie? So keep your head high, keep your chin up, and most importantly, keep smiling, because life's a beautiful thing and there's so much to smile about.”
Igatahes väike ülevaade.. Elan nüüdseks juba kuu aega Kristiines oma poisiga ühes väga mõnusas kahetoalises korteris. Tunne on juba nagu päris kodus.
Hobune elab Kregleni tallis Kurtnas alates kevadest. Ma olen ikka väga rahul, et sinna talli läksin. Tänu Eglele hakkasin Jussi ( http://juss-sarekanno.weebly.com/kontakt.html) trennis käima ning tema treeningmeetodid on minu ja Classicuga imet teinud. Soovitan teda kõigile väga, väga! Hüppan Reneku trennis, tema on ka suurepärane treener, aga takistussõidus pole nii suuri edusamme. Suuresti sellepärast, et minu süda on koolisõidu juures ja hüppan vahelduseks ja on ka tore, aga see pole mu suur eesmärk.
Bonna on ikka sama nunnu nagu varem, paks ainult veidi.
Töötan Joikis juba natuke rohkem kui aasta aega, seal on väga mõnus. Läksin ülikooli, minust peaks teoorias keskkonnakorraldaja saama. Varsti saan 21, ökk.
Sellest blogist ilmselt saab veidi trenniblogi rohkem kui elublogi seega ma alustaks juba tänasest trennist.
Tegime Eglega täna sellist nalja, et vahetasime hobused ära. Mina sõitsin Fallyga ja Egle Classicuga. Võõra hobusega on ikka veidi raske algul, aga Fally on ikka väga raske eest, mina ei saa aru, kuidas Egle temaga nii normaalne välja näeb. Hüppasime ka natuke, nägin kõrvalt, et Classic on tõesti nagu elevant takistust ületamas, samm nii aeglane. Sellega peab midagi ette võtma. Fally oli niii mugav ja väga kindel oli temaga hüpata, kogenud nagu ta on. Polnud mingit muret, et tõrguks. Classic vingerdab enne takistust ja pärast takistust ja vahepeal ka. Fally kappas väga sihikindlalt ning teda eriti ei hoolinud see, kas mina üritan seal seljas midagi teha, näiteks tagasi võtta, või mitte, näita aga suund ette ja Fally teeb ülejäänu ise.. Aga üleüldiselt väga vahva elamus! :)
Hobune elab Kregleni tallis Kurtnas alates kevadest. Ma olen ikka väga rahul, et sinna talli läksin. Tänu Eglele hakkasin Jussi ( http://juss-sarekanno.weebly.com/kontakt.html) trennis käima ning tema treeningmeetodid on minu ja Classicuga imet teinud. Soovitan teda kõigile väga, väga! Hüppan Reneku trennis, tema on ka suurepärane treener, aga takistussõidus pole nii suuri edusamme. Suuresti sellepärast, et minu süda on koolisõidu juures ja hüppan vahelduseks ja on ka tore, aga see pole mu suur eesmärk.
Bonna on ikka sama nunnu nagu varem, paks ainult veidi.
Töötan Joikis juba natuke rohkem kui aasta aega, seal on väga mõnus. Läksin ülikooli, minust peaks teoorias keskkonnakorraldaja saama. Varsti saan 21, ökk.
Sellest blogist ilmselt saab veidi trenniblogi rohkem kui elublogi seega ma alustaks juba tänasest trennist.
Tegime Eglega täna sellist nalja, et vahetasime hobused ära. Mina sõitsin Fallyga ja Egle Classicuga. Võõra hobusega on ikka veidi raske algul, aga Fally on ikka väga raske eest, mina ei saa aru, kuidas Egle temaga nii normaalne välja näeb. Hüppasime ka natuke, nägin kõrvalt, et Classic on tõesti nagu elevant takistust ületamas, samm nii aeglane. Sellega peab midagi ette võtma. Fally oli niii mugav ja väga kindel oli temaga hüpata, kogenud nagu ta on. Polnud mingit muret, et tõrguks. Classic vingerdab enne takistust ja pärast takistust ja vahepeal ka. Fally kappas väga sihikindlalt ning teda eriti ei hoolinud see, kas mina üritan seal seljas midagi teha, näiteks tagasi võtta, või mitte, näita aga suund ette ja Fally teeb ülejäänu ise.. Aga üleüldiselt väga vahva elamus! :)
No comments:
Post a Comment